KKK
Mis on käibemaks?
Käibemaks (KM) on tarbimismaks, mida rakendatakse kaupade ja teenuste müügile, kuid seda ei kohaldata muud liiki maksetele, nagu laenud, kapital või finantsinstrumendid. Ettevõtjad koguvad oma klientidelt käibemaksu, arvavad maha enda tasutud käibemaksu ja vahe kannavad maksuametile. Käibemaksuga kaasneb aga palju nüansse, eriti kui mängu tuleb piiriülene müük.
Millised käibemaksukohustuslase registreerimisvormid on Eestis saadaval?
Eestis on kaks peamist käibemaksukohustuslasena registreerimisviisi:
-
Standardne käibemaksukohustuslasena registreerimine: Ettevõtetele, kes kelle kaupade või teenuste müük toimub Eestis ja Eestis asuvatele klientidele, välisriigis asuvatele käibemaksukohuslastest äriklientidele.
-
Piiratud käibemaksukohustuslase registreerimine: Ettevõtetele, kes tegelevad ühendusesisese soetamisega (nt ostavad kaupu teistest EL riikidest) või saavad välismaalt spetsiifilisi teenuseid (nt. erinevad veebipõhised teenused), isegi kui nad ei müü oma kaupu või teenuseid Eestis.
Kuidas käibemaks rakendub ELi-sisesele piiriülesele müügile?
-
B2B (Business-to-Business) müük: tavaliselt kehtib pöördmaksustamise mehhanism, kui ostja arvestab käibemaksu oma riigis, lihtsustades müüja kohustusi.
-
B2C (Business-to-Consumer) müük: käibemaks võetakse kliendi riigi määra järgi. Kui aga teie EL-i kogumüük jääb alla 10 000 euro (nt digiteenuste puhul), võite klientidelt küsida selle asemel Eesti käibemaksu, välja arvatud juhul, kui ületate kaugmüügi piirmäärasid konkreetsetes riikides.
Kuidas käibemaks rakendub ELi-sisesele piiriülesele müügile?
-
B2B (Business-to-Business) müük: tavaliselt kehtib pöördmaksustamise mehhanism, kui ostja arvestab käibemaksu oma riigis, lihtsustades müüja kohustusi.
-
B2C (Business-to-Consumer) müük: käibemaks võetakse kliendi riigi määra järgi. Kui aga teie EL-i kogumüük jääb alla 10 000 euro (nt digiteenuste puhul), võite küsida selle asemel Eesti käibemaksu, välja arvatud juhul, kui ületate kaugmüügi piirmäärasid konkreetsetes riikides.
Mis on One Stop Shop (OSS) skeem ja kuidas see aitab?
-
One Stop Shop (OSS) skeem võimaldab ettevõtetel esitada ja tasuda käibemaksu kogu EL-i müügilt ühe Eestis esitatava kvartaalse deklaratsiooni kaudu. See lihtsustab mitmes ELi riigis müüvate ettevõtete nõuete täitmist, kaotades vajaduse registreerida käibemaksukohustuslasena igas riigis eraldi.
Kui suur on Eesti ettevõtete käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär?
Piirmäär võib varieeruda sõltuvalt mitmest tegurist:
-
Teenuste liik: Näiteks võib teiste EL-i riikide tarbijatele müüdavate digiteenuste puhul nõuda nendes riikides käibemaksukohustuslasena registreerimist, kui müük ületab kogu EL-is 10 000 eurot, olenemata Eesti piirmäärast.
-
Kauba asukoht: teises EL-i riigis ladustatud või müüdud kaubad võivad nõuda kohalikku käibemaksukohustuslasena registreerimist, eriti ühendusesisese kaubanduse või ladustamise stsenaariumide puhul.
-
Tarneviis: Kaugmüügiga tegelevad ettevõtted (nt kaupade tarnimine tarbijatele teistes ELi riikides) peavad järgima riigipõhiseid piirmäärasid. Kui ajalooliselt jäid need vahemikku 35 000–100 000 eurot, siis ELi ühtse teeninduspunkti (OSS) skeem võimaldab nüüd tsentraliseeritud aruandlust, mis muudab registreerimisvajadusi.
-
Klientide tüüp: müügi puhul ettevõtetele (B2B) kasutatakse sageli pöördmaksustamise mehhanismi, nihutades käibemaksukohustust müüjalt ostjale, samas kui müük tarbijatele (B2C) võib kliendi riigis kaasa tuua kohaliku käibemaksukohustuse.
-
Pöördmaksustamise mehhanismi saab kasutada ainult siis, kui teisel poolel on kehtiv käibemaksukohustuslase number ja see on VIES andmebaasis kinnitatud.
Kui tihti peavad Eesti ettevõtted esitama käibedeklaratsioone?
Käibemaksudeklaratsioonid esitatakse Eestis igakuiselt järgmise kuu 20. kuupäevaks. OSS-i skeemi kasutavad ettevõtted esitavad lisaks kord kvartalis OSS-i deklaratsioone. Piiratud käibemaksukohuslased esitavad kuu käibemaksudeklaratsioone ainult nendel kuudel, millal tekkis kaupade või teenuste soetus.
Kui käibemaksukohustuslase number on saadud teistes riikides, kehtivad kohalikud esitamisnõuded.Käibemaksumäär aastal 2025 ja edaspidi
Standardmäära tõstmine: tavapärane käibemaksumäär tõuseb alates 1. juulist 2025 22%-lt 24%-le pärast varasemat tõusu 20%-lt 22%-le aastal 2024. Kava kohasel on see ajutine tõus, mis aegub 1. jaanuaril 2029
Kuidas saab Sunio aidata käibemaksuga?
-
Kui teie ettevõte vajab teistes EL-i riikides kohalikke käibemaksukohustuslase numbreid (nt lao või muud tüüpi püsiva tegevuskoha omamisel, kaupade või teenuste otse müümiseks nendel turgudel klientidele), suunab Sunio teid meie partneri Hellotaxi juurde. Hellotax korraldadb käibemaksukohustuslasena registreerimist ja tegeleb vastava teenuse osutamisega erinevates EL-i riikides, tagades teile kõigi kohalike maksukohustuste täitmise. Hellotaxi teenuste eest kehtivad täiendavad tasud ja need täpsustatakse vastavalt vajaminevate teenuste alusel.
-
Ettevõtte tulumaks jaotatud kasumilt
-
Ettevõtte tulumaksumäär jaotatud kasumilt on 22%, alates 1. jaanuarist 2025. See maks rakendub ainult siis, kui ettevõtted jaotavad kasumit dividendidena, säilitades Eestis ainulaadse süsteemi, kus jaotamata kasumit selle teenimise aastal ettevõtte tulumaksuga ei maksustata.
-
Arvestus: Maksuga maksustatakse väljamakse netosumma. D netodividendi puhul arvutatakse maks järgmiselt: T = (22/78) × D, ligikaudu 0,282 × D, kusjuures ettevõtte kasumist makstav kogusumma on D + T.
-
Vähendatud maksumäära kaotamine: alates 2025. aastast kaotati varem regulaarsete dividendimaksete puhul kehtinud vähendatud maksumäär 14%.
Julgeolekumaks ettevõtete kasumilt
-
Sissejuhatus: Alates 2026. aastast hakkab kehtima uus 2% tagatismaks ettevõtete aasta kasumilt, mis kehtib 2025. aastal teenitud kasumile. See maks on ajutine, kehtima määratud aastatel 2026–2028 ja on osa Eesti riikliku julgeoleku rahastamise meetmetest.
-
Detailid: Maksu aluseks on eelmise majandusaasta raamatupidamislik kasum enne tulumaksu. Kasumit mitteomavatel ettevõtetel ei ole maksukohustust. Ettemakseid tehakse 2026. aastal kord kvartalis, mis määratakse 2025. aastal teenitud kasumi alusel. PARANDUS: 2025.A. MÄRTSI SEISUGA ON UUS KOALITSIOON LUBANUD NN. JULGEOLEKU MAKSU KEHTIMAHAKKAMISE TÜHISTADA.
-
Mõju 2025. aastal: kuigi maksu 2025. aastal ei pea maksma, peavad ettevõtted selle tulevase kohustuse 2025. aasta finantsplaneerimises arvesse võtma, kuna see kehtib selle aasta jooksul teenitud kasumi kohta.
Erisoodustusmaksud ja ettevõtlusega mitteseotud kulud
Erisoodustusmaks
-
Mitterahalised soodustused (nt ametiauto isiklikuks kasutamiseks, tasuta eluase või ettevõtte poolt kaetavad isiklikud kulud) maksustatakse erisoodustusmaksuga.
-
Maksumäär on 22/78 hüvitise väärtuselt.
-
Lisaks kohaldatakse maksustatud hüvitiselt sotsiaalmaksu (33%).
Mittemahaarvatavad ja valesti dokumenteeritud kulud -
Kulusid, mis ei ole ettevõtlusega seotud, mille kohta puuduvad nõuetekohased dokumendid või mida peetakse isiklikuks tarbeks, käsitletakse sarnaselt erisoodustustega ja maksustatakse.
Näited maksustatavatest ja mahaarvamisele mittekuuluvatest kuludest: -
Dokumenteerimata (kviitung puudub) kulud
-
Kui kulul puudub nõuetekohane arve või kviitung, käsitletakse seda ettevõtlusega mitteseotud kuluna ja maksustatakse 22/78.
-
Samuti rakendub sotsiaalmaks (33%).
Ettevõtlusega mitteseotud ostud -
Kui kulu ei ole otseselt seotud äritegevusega (nt luksuskaubad, isiklik elektroonika, puhkusereis jms) või selle seotust ettevõtlusega ei ole võimalik tõendada, siis ei saab selle kulu küll kanda ettevõttes kulusse, kuid sellelt tuleb deklareerida ja tasuda maksud.
-
Ettevõte peab selliselt kulult tasuma tulumaksu 22/78 ja sotsiaalmaksu 33%.
Valesti klassifitseeritud või isiklikud kulud -
Kui ettevõte katab töötaja isiklikud kulud (nt jõusaali liikmemaksud, puhkused, eraõhtusöögid), ilma et need oleksid ettevõtlusega seotud, maksustatakse need erisoodustustena.
-
Ettevõte maksab ettevõtte tulumaksu 22/78 pluss 33% sotsiaalmaksu.
Sularaha väljamaksed ja dokumentideta väljamaksed -
Kui ettevõte võtab oma kontolt sularaha välja ilma selge põhjenduseta, võib selle summa liigitada maksustatavaks ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks.
-
Maksumäär on 22/78, millele lisandub sotsiaalmaks 33%, kui seda peetakse erisoodustuseks.
-
Töötajad, kui töö tegemise koht on Eestis
-
Sotsiaalmaks: 33% (20% pension + 13% tervisekindlustus), maksab tööandja.
-
Töötuskindlustus:
-
Tööandja: 0,5%
-
Töötaja: 1,6%
-
-
Üksikisiku tulumaks: 22% kindlasummaline, peetakse kinni töötasust.
Töötajad, kui töökoht on muus riigis
-
Kohaldatakse selle riigi maksud ja määrused, kus reaalselt töö tegemine toimub.
-
Tööjõumakse Eestis ei maksta.
-
Töötaja peab esitama oma maksuhalduri tõendi A1, mis kinnitab tema kehtivat maksustaatust.
-
Töötaja peab deklareerima Eestist saadud tasud oma isiklikul maksudeklaratsioonil oma elukohariigis.
-
Tavaliselt peaks ettevõte end registreerima kohaliku tööandja ja maksumaksjana vastavas riigis, kus tema töötaja tööd teeb.
Vabakutselised, kui töö tegemise on teises riigis
-
Kui vabakutseline on oma kohalikus registris ettevõtjana registreeritud ja esitab kehtiva äriregistri väljavõtte koopia, peaks ta esitama oma teenuste eest arveid. Sellistelt arvetelt Eestis makse ei rakendu.
Juhatuse liikmed
-
Sotsiaalmaks: 33% (20% pension + 13% tervisekindlustus), maksab tööandja.
-
Üksikisiku tulumaks: 22% kindlasummaline, peetakse kinni väljamaksetelt. Rakenduda võivad tulumaksuvaba miinimumi sätted.
-
Kui Euroopa Majanduspiirkonna riigis elav juhatuse liige esitab oma maksuhalduri tõendi A1 vormil, mis tõendab tema kehtivat maksustaatust, siis Eestis tema juhatuse liikme tasult sotsiaalmaksu ei kohaldata.
-
Juhatuse liige peab deklareerima Eestist saadud tasud oma isiklikul maksudeklaratsioonil oma elukohariigis.
-
Eesti topeltmaksustamise vältimise lepingud teiste riikidega
Topeltmaksustamise vältimise lepingud võimaldavad piiriüleselt tegutsevatel ettevõtetel vältida ettevõtte tulumaksu kohustust ühes riigis, kui tulumaks sama tulu pealt makstakse teises riigis. Lepingud erinevate riikidega on üldjuhul sarnase ülesehitusega, kuid mõningates nüanssides esineb erinevusi.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud rohkem kui 60riigiga, lisaks on veel töös mitmed lepingud. Kehtivate lepingute nimekirja näeb siin.